sustoiidid

minu päevad lähevad. jooksevad silme eest, jalgade eest. väljapääsu poole või sisse. võib-olla isegi eiravad väljapääsu. aga mõnus on olla. see on põhiline. kuigi mai ole nii kohusetundlik ja nii. võib-olla on see mingi kulgemisprintsiibi ülesehituse väljund. ei tea. tean seda, et ma ei tea isegi seda, kas ma olen endaga rahul. miski on valesti, miski pole. on valesti enda toimingud, sõbrad jällegi on hästi-hästi toredad. ohkasin, et sõbrad nii toredad on. viimastel päevadel on suhteliselt huvitavad inimesed silme eest läbi käind. baaris öösel, gennis. vanad lasteaia kaaslased kes sind ära tunnevad, suvalised tüübid, kes heietavad oma vanaema vanaisa jutte, õlle kõrvale noh, suvalised tüübid, kes viitavad õlle poole ja ütlevad, et niisama nad ei räägiks nii palju. ja jälle. hästi head ja toredad sõbrad. huvitav on olla viimasel ajal. ning siis meenutad seda, kui suvel ei julgend kellelegi helistada kunagi. ning siis polnud midagi teha. oh seda aega. aga ehk on elutempo liiga kiire, mai tea. mõnus ta on hetkel igal juhul. chill nagu mõni selle kohta ütleks.