Päevad mööduvad

tegelikult mõtlesin ma, et kas minu päevad on pigem igavad või pigem huvitavad. Ja ma ei jõudnudki selgusele. eks selle taga ole ka harjumuspärasus, et peab igasugu asju ära tegema.

mul torkas just pähe mõte, et mul on päris palju kordi nädalas nihuke mediteerimisaeg - jooksmine-, kus saab nii mõnegi asja üle lihtsalt mõeldud. läbi ja lõhki.

kuid päevad ikkagi mööduvad. sihitus. teadmine et miski tuleb. mõtlesin, et millised tuleviku visioonid on a-sotsiaalidel. neil on nii mõnus hetkeselamine. seda hetkeselamist peaks neilt kadestama igaüks. ja minu päevad on üsna organiseeritud - ma tean mida ma teen juuni lõpuni üsna palju. aga improviseerimisaega tuleks veel võtta juurde ka. heaküll - mai tea kõike, aga siiski nii mõndagi. ja üldpilt on selge. nüüd jääb veel üle asjast kinni pidada. ja nautida hetke mõeldes tulevikule, mis tähendab, et mai saa hetkes elamisele kindalt pühenduda. selline ma siis olengi...

mul tärgatas just pähe, et see oli umbes 4 aastat tagasi, kui talviki mult mobiili laenas ja oma isale helistas, et teada saada jalgpalli mm finaali tulemusi ja vestlus käis pidevalt. koht oli siis soomes, tamperes, kus ei olnud telekat. aga see eest oli mõnusalt fun! meil oli veel ukuga see, et kes keda fännab... tema oli itaalia poolt, mina prantsusmaa... oh neid tsirkuse aegu.