sustoiidid

foto:kaisa

ehk oli just see vaheaja tipphetk, kui ma kaisaga kuskil põlvamaal bussist maha ronisin ning tegin saamatu nalja pärast mõningast kõndimist: "mai tea, kus me tegelt oleme." olime suundumas läbi õhtuhämaruse pooleteise kilomeetri kaugusele maamajja. värskelt sadanud lumi jalge all ning kaks led-lampi valgustamas ümbrust, metsa. maal oli tore, 3 päeva sai seal oldud. sai ka ära mindud, varahommikul uuesti bussi peale jalutada. koidukuma ja kolme kilomeetrine rännak.