sustoiidid

vaheaeg algas. just täna. mõned tunnid tagasi. magasin just. jõulu-performance oli mõned päevad tagasi. aitasin ka korraldada... niivõrd kuivõrd, ma pole oma panuses nii kindel viimasel ajal asjades. aga perfokas oli intensiivne ja minu meelest mõnus, siiralt. piret kirjutas oma blogis natuke rohkem ja täpsemini sellest. ja vaheaeg? ma pole oma plaanides eriti kindel. tahaks maal ära käia. see oleks tore. kasvõi 3 päeva täiesti üksi. metsad. jäätund järv? saun. heal juhul loomad, aga see tundub utoopia praegu. kitarr? kirjandus? ja mõtted. mõtted... ja ülejäänud vaheaeg? las seda otsustab hetk. hetke ajendil otsused võivad kõige paremini sobida sinu reaalsuse tajuga sel hetkel. emotsioonid noh. ahjaa. enne aastavahetust performance, aga selles pole ma eriti kindel.

mul tuli meelde kuidas ma suvel maale hääletasin. sain võru maantee teeotsa peale. CCCP punase pluusiga tüüp võttis peale. naljakad vaated või mitte minulikud. soovis edu, kui maha pani, sest sellel teel ei olnud eriti suur liiklus, kuhu läksin. hakkasin kõndima. kõndisin. kõndisin. vahel rääkisin telefoniga. kõndisin. avastasin 1 korra, et jäin bussist maha, mis oleks sihtkoha lähedale isegi viinud. kõndisin. lõpuks 1 auto võttis peale. mees rääkis mingist talust midagi mingis kinnisvaraportaalis telefoniga. minu sihtkoht oli järgmise kurvi taga. läksin ülejärgmise teeotsa juures maha. kõndisin lõpuni välja. kokku kõndisin umbes 12 kilomeetrit. või mai tea kui palju. aga kuskil poolteist tundi.